Meie male suurmeister Paul Keres on öelnud, et kaotus õpetab paremini kui võit. Mõtle hetkeks oma mõnele kaotusele või ebaõnnestumisele. Mõtle, kui seda kaotust ei oleks olnud, kas Sa oleks selle eesmärgi või soovi siis saavutanud. Mõtle sellele, kuidas see kaotus ning selle läbi analüüsimine ja mõtestamine Sulle palju vääruslikku andis. Kuidas ta andis jõudus ja jaksu aga kuidas ta andis ka teadmisi, kuidas minna edasi. Kuidas teha asju teisiti.
Täna räägime tagasilöökidest, räägime ebaõnnestumistest ja kaotustest.
Meie maailmameister ja olümpiavõitja Gerd Kanter on öelnud seda, et tema sportlastee algus oli väga konarlik, kaotuste ja tagasilöökide rohke. Gerd oli pikka kasvu maapoiss, kellele meeldis korvpalli mängida, kergejõustikku teha ning maadelda, malet ja kabet mängida.
Oma korvpalli perioodist on ta rääkinud, et ta oli küll pikk, kuid ta oli natuke liiga kohmakas ning kõik mängijad väljakul olid temast kiiremad ja lisaks viskasid paremini. Tundus, et kõik need mängijad sobivad sinna korvpalli temast oluliselt paremini. Samuti tahtis Gerd saada korvpalli alla Tallinna Spordiinternaatkooli ehk TSIK’i kuhu ta sisse ei saanud. Ta elas seda mittesaamist väga valuliselt üle. Samuti on ta öelnud, et korvpalli vabavisetes kaotas ta alati oma isale. Samuti kaotas ta kergejõustikus paljudele, samuti maadluses, kuna teised olid lihtsalt temast tugevamad.
Oma kettaheite algusaastatel kaotas ka kõikidel konkurentidele, kellele kaotada oli võimalik. Näiteks Eesti tugevale Aleksander Tammertile kaotas ta aastal 2001 kõik võistlused ning 2002 oli esimene aasta, kus ta võitis ühe võistluse. Edasi hakkas minema nii, et kord võitis Aleksander ning teisel korral Gerd Kanter. Tema esimesed suuremad võistlused olid täielik läbikukkumine. Pariisi MM 2003 või olümpiamängud Ateenas 2004, kus ta sai 19. koha ning ajakirjandus hakkas teda materdama, seetõttu et ta ei ole justkui selline sportlane, kes võidu koju toob. Kes lõpuni välja läheb ning pigem on ta sportlane, kellel on nõrgad närvid. See ring kasvas, kes teda ei usaldanud või õigemini ei uskunud, kuid oluline on, et oli ka teine ring, kes temasse väga uskus. Toetajate, treenerite ning tiimi ring. Kõige olulisem oli kindlasti see, et Gerd ise uskus oma võimetesse ja omaenda võimalustesse.
Kui veel hüpata korra nendele võistlustele, siis Leedu kettaheite legendile ja kuulsusele Virgilijus Aleknale kaotas ta alguses neljakümne neljast võistlusest nelikümmend kolm. Mõtle hetkeks, kaotades 44-st võistlusest 43. Sa lähed võistlema, lootuse ja suure sooviga, et tuled sealt tagasi esikohaga, kuid üks mees on sinust kogu aeg ees. Mõtle psüühikale ja sellele loole, kuidas see võid Sind tagasi hoida. Ja kuidas see võib Sind ära nullida, selle sõna otseses mõttes.
Aga mõtle ka sellele, et Sa peale võistlust istuda maha ning võtad hetke, et analüüsida, mida Sa teed järgmine kord teisiti, mida teed paremini. Gerd uskus endasse meeletult ning ta teadis, et ükskord tuleb see hetk, millal tema hakkab võitma neid suuri võistluseid ja tema on maailma number üks.
See aeg tuli. See oli Osaka MM 2007, kui Gerd Kanter sai maailmameistritiitli ning aasta hiljem olümpiamängude Pekingis ka olümpiamängude kulla.
Mõtle selle peale, kui neid kaotuseid ei oleks olnud. Kui seda õppimist ei oleks olnud. Arengut või teistmoodi tegemist ei oleks olnud, kas Gerd oleks siis täna olümpiavõitja või maailmameister? Ta on öelnud seda, et ta tegi küll kõvasti trenni aga ta ei olnud võib-olla veel mentaalselt valmis nendeks võitudeks. Ta ei olnud veel jõudnud sinna, et tema ongi see, kes selle võidu ära võtab. Võidu koju toob. See mentaalne areng nõuab aega. Aeg on see, mis on kõikide asjade taga ning aeg annab Sulle tiivad. Annab Su unistustele tiivad, annab Su eesmärkide ja soovide suunas liikumisele tiivad ning tõstab oluliselt enesekindlust. Oluline on see, et Sa õpiksid tagasilöökidest. Oluline, et Sa näeksid suurt pilti või soovi. Oluline on samuti see, et Sa püssi põõsasse ei viska, vaid jätkad oma teed eesmärgi suunas.
Sellest loost on ka video. Kui oled huvitatud, palun kliki alljärgnevat linki:
Suur tänu Sulle juba ette! Järjekindlust ja edu oma eesmärkide saavutamisel. Suur tänu Sulle eeskuju ning innustuse eest, Gerd Kanter!