5 ideed, kuidas edasilükkamist vältida

Tegevuste edasilükkamine, selle kohta on ka natuke keeruline inglise keelne sõna „procrastination“. Räägin täna olukorrast, mis on paljudele väga tuttav ja kuidagi väga kodune. Sa plaanid midagi teha, pead midagi ette võtma aga Sul ei ole nagu jõudu, energiat või tahet ning Sa jätad selle tegevuse tegemata.

Sa lükkad olulist tegevust edasi, kuigi tead, et peaksid seda tegema. Sa võid korraks mõelda väikestele lastele, kui nad peavad näiteks kell üheks või kümme õhtul magama minema. Kas Sa oled pannud tähele, et vahetult enne magama minekut ehk enne seda tegevust, mida nad võib-olla ei taha niiväga teha, tekib neil mustmiljon head ideed, mida ette võtta? Neid ideid on väga palju ning nad on kõik väga ägedad ideed, mida justkui on vaja viimaste minutite, tundide või sekundite jooksul vaja veel ära teha.

Sarnane muster on meil ka täiskasvanuna. Me oleme nii harjunud sellega, et me võtame midagi vahele ning jätame olulise asja tegemata. Jagan Sinuga 5 mõtet, mida Sa võiksid nendes olukordades proovida, et saaksid olulised asjad ikkagi ära teha:

  1. Püüa aru saada, mis on see „Miks?“ selle tegevuse taga. Miks Sa seda tegevust tahad või plaanid üldse teha? Soovitan mitte ainult mõelda, vaid ka mõtted kirja panna. Ma olen suur asjade kirjapaneku fänn, mitte ainult seetõttu, et nad annavad oluliselt parema sisendi enesekindlustusele, vaid ka seetõttu, et Sa saad võtta tegevuste edasilükkamise olukorras paberi ja vaadata, mida Sa kirja panid. Sa saaksid endale justkui meelde tuletada, mis Sa seda tegevust teed.
  2. Mõtle tuleviku peale. Sa võiksid mõelda sellele, milline võiks olla pikaajaline mõju, kui Sa seda tegevust teed. Kui teed plaanitud tegevust regulaarselt, milline inimene Sa oleksid siis näiteks 6 kuu või aasta pärast. Milline on selle tegevuse mõju Sinule? Milline on tegevuse mõju ka suuremale ringile, kes on Sinu perekond või tuttavad? Samuti võiksid mõelda seda, milline on see mõju kogu ühiskonnale? Kui Sa suudad mõju tajuda, kui suudad mõelda, kuidas kellegi elu muutub paremaks, siis Sul on ka rohkem jõudu nende tegevuste tegemiseks.
  3. Kui Sul on tegevus, mida Sa vastumeelselt teed või kipud mõnikord ära unustama, võid selle tegevuse mõne teise tegevusega siduda. Näiteks, kui Sa plaanid igal hommikul teha 5 käte kõverdust, võid selle tegevuse näiteks siduda sellega, et kui Sa hommikul hambaid või nägu pesed, siis peale seda teed need viis käte kõverdust kohe ära. Ei jäta sinna vahele mingit õhku, ei tee mingit muud tegevust, vaid teed soovitud tegevuse ära. Sa ankurdad ühe tegevuse teise tegevusega, mis Sul igapäevaelus juba niigi olemas on. Seda tegevust, mida Sa ankurdad saad Sa oluliselt lihtsamalt ära teha, erinevalt olukorrast kus Sa täpselt ei tea, kas mõni oluline tegevus tuleb Sulle üldse meelde või Sa ei tea, millal seda täpsemalt teed.
  4. Järgmine mõte on seotud raamatuga „5 sekundi reegel“, mille autor on Mel Robbins. Mel räägib oma raamatus, et kui Sa loed viis-neli-kolm-kaks-üks ja asud tegutsema, siis sellel on väga suur mõju ja võim Sinu ajutegevusele. Aju ei jõua veel analüüsida, kas üks või teine asi on ikka piisavalt turvaline, vaid Sa saad asuda tegutsema ning asjadega liikuma hakata. Ta räägib, et see mõte tuli tal raketi õhku lennutamisel. Olukord on sarnane, rakett on valmis, loetakse viis-neli-kolm-kaks-üks ning start. Rakett läheb üles. Seal taga on selline jõud ja energia, mis võtab kaasa. See aitab oluliselt tegevuse ära tegemisel. Ehk teisisõnu, kui Sul on tunne, et Sa pead midagi tegema, ära lasku analüüsi ja hakka mõtlema, mis kõik võib juhtuda, vaid loe vaikselt viis-neli-kolm-kaks-üks ning asu tegutsema.
  5. Viimane mõte on seotud sellega, et Sa võiksid leida mõne vaikse hetke ning paberi ja üritaksid mõelda nendele olukordadele, kus Sa oled midagi olulist edasi lükanud. Kus Sa tegid mingi asendustegevuse või lihtsalt vedelesid diivanil ja vaatasid telekat ning Sa ei teinud seda asja, mida Sa tegema pidid. Kirjapanemise eesmärk on leida muster ehk mis olid need tegurid, mis takistasid Sind ühe või teise tegevuse elluviimisel. Mis oli see, mis Sind tagasi hoidis? Mis oli see, mis tähelepanu mujale tõmbas? Mis oli päeva lõpuks siis see, et Sa ühte või teist olulist asja ära ei teinud? Võib-olla Sa tahtsid kirjutada midagi, kuid Sul oli laud nii segamini või oli õudne müra ning Sa ei suutnud keskenduda. Oluline on siinkohal see, et kui Sa pead järgmisel korral sarnast tegevust kordama ehk siis kirjutama, teed Sa oma laua lagedaks või paned ukse kinni, et keskkonna müra Sind ei segaks. Sa teed endast kõik sõltuva, et soodsad keskkonna tingimused endale luua. Sa teed head eeltööd, et saaksid plaanitud tegevusega hakkama. Et saaksid olulise tegevuse tehtud.

Kui Sa eelistad lugemisele hoopis kuulamist, siis ka see on antud loo puhul võimalik. Video vaatamiseks palun kliki alljärgnevat linki:

Kui erinevate tegevuste edasilükkamine on Sulle tuttav ning Sa ei saa olulisi asju tehtud, palun katseta mõnda eeltoodud mõtet. Suur tänu Sulle juba ette!