Lühiajaline ning pikaajaline mälu

Georg A. Miller oli Ameerika psühholoog, kes 1956. aastal töötas Harvardi Ülikoolis ning leidis lühiajalise mälu piiratuse valemi. Aga enne, kui tema töödest räägime, astun ühe sammu tagasi.

Kõik see, mis on operatiivne, millega Sa pead tegelema, hoitakse lühiajalises mälus. Kõik need tarkused, mida Sa oled kunagi koolis või lasteaias õppinud, vanemad on rääkinud või oled mõnel töökoha omandanud, neid hoitakse pikaajalises mälus.

Ma usun, et Sulle on tuttav olukord, kus Sa tead mõne inimese nime, Sa oled teda kusagil näinud, kuid nimi ei tule meelde. Vot, lihtsal ei tule. Või Sa tead seda vastust, see on justkui keele peal, aga see ei tule just hetkel meelde. Teema või olukord on nii tuttav, tunne on olemas, et tead seda, kuid just hetkel see kõik ei meenu.

See on hea, kui tunne on olemas. See on märk sellest, et informatsiooniga tegeletakse, seda käiakse Sinu pikaajalisest mälust otsimas ja loodetavasti ka leidmas. Kas Sa oled märganud, et väga tihti tuleb vajalik informatsioon välja hoopis teistlaadi olukordades, teistes keskkondades. Sa võid olla trenni tegemas, kui tuleb mõni tööga seotud teema meelde. Sa võid olla kodus teleka ees uudiseid vaatamas, kui tuleb Sulle meelde, millele enne mõtlesid. Sa oled magama jäämas, kui meenub midagi. Need kõik on väga ettearvamatud olukorrad, mis ei ole Sinu kontrolli all. Hea uudis on kindlasti see, et üldjuhul soovitud informatsioon ikkagi leitakse, sest Sa oled andud endale käsu selle leidmise olulisuses.

Aga tulen tagasi lühiajalise mälu juurde. Ütlesin juba, et lühiajaline mälu on piiratud. Georg A. Miller leidis, et lühiajalise mälu piirang on 7 pluss-miinus 2 ühikut. Me võime oma lühiajalises mälus hoida 5 ühikut informatsiooni või siis 9 ühikut. See on see kogus, millega saad Sa praegu tegeleda, mis on Sul justkui sõrmenipsust olemas.

Kui tead lühiajalise mälu piirangut, tead ka rohtu unustamise vastu. See on ju lihtne, asju tuleb kirja panna. Loogiline, eks? Ma olen nimekirjadest rääkinud varemgi ning keskendunud peamiselt sellele, et suurema visiooni või eesmärkide puhul tuleks tegevusi võimalikult detailselt lahti kirjutada. Väikeseid alameesmärke luua. https://www.youtube.com/watch?v=JoBZcBa2QR4 Tegevuste kirjapanek on oluline ka seetõttu, et vabastad nii mälumahtu ning energiat, mis kuluks muidu asjade meeles pidamisele.

Kas Sa oled kunagi mõelnud, et inimene on väga sarnane arvutile? Mis iseenesest ei ole mingi ime, kuna arvutid on ju inimese loodud. Arvuti lühiajaline mälu on RAM (random access memory), kus hoitaksegi operatiivset infot, mida töödeldakse. Samuti on arvutil ka kõvaketas, mis on inimese mõttes just see pikaajaline mälu. Kui Sa arvutisse salvestad midagi, siis salvestad selle kõvakettale ning kui hakkad sellega tööle, tuuakse fail lühimällu ehk RAM-i.

Oma tegevuste kirjapanek, erinevate nimekirjade tegemine, võimaldab otsimise protsessi kiirendada. See aitab Sul olla oluliselt efektiivsem ning vabastab energiat meeles hoidmise ja otsimise asemel hoopis oluliste asjadega valmis saamisele.

Kui soovid neid mõtteid lugemise asemel hoopis kuulata, oled oodatud vaatama alljärgnevat videot. Suur tänu Sulle juba ette! Meeldivat uudistamist.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.