Ma usun siiralt, et raamatud on tõeline mängu muutja. Kui Su on mingi soov või suur eesmärk, siis suure tõenäosusega on selle kohta mitu raamatut ilmunud. Kui Sa need raamatud leiad ning mõttega läbi töötad, usu mind, Sa leiad nendest väga palju väärtuslikku, et enda eesmärkide suunas liikumise teekonnal edasi minna, innustust või häid mõtteid saada.
Ma olen väga pikalt olnud selline raamatulugeja, kes on poest ühe vägeva ja vahva raamatu leidnud, selle ostnud ning kodus läbi lugenud ja seejärel raamatu riiulisse pannud. Neid raamatuid seal raamaturiiulis on mul ikka mitmete riiulite jagu. Ühel hetkel ma hakkasin vaatama, et osad raamatud sealt on need, mida ma uuesti kätte võtan ning uuesti innustust ja häid mõtteid saan. Aga osad on sellised, kus ma olen selle läbi lugenud või kuskile maale jõudnud, kuid ei ole raamatut rohkem kätte võtnud.
Sellest tekkis mul mõte, et miks ma ei või samu raamatuid hoopis laenutada ning vaadata, kas need raamatud mind kõnetavad? Kas sealt võiks leida midagi, mis võiks kõnetada ka tulevikus? Üldjuhul ma olen selle raamatu siis ka ostnud.
Esimene mõte ongi see, et Sa võid ju kõigepealt sammud seada raamatukokku ning otsida sealt, mis Sind kõnetab. Kindlasti need raamatud peaksid olema seotud Sinu enda eesmärgiga, sellega mida Sina reaalselt tahad saavutada. See on natuke sarnane televiisori vaatamisele, kus suurem osa inimesi vaatab telekat seepärast, et ei ole midagi muud teha. Justkui on nagu igav, justkui on vaja see aeg ära täita. Aga televiisorist leiab ka väga väärtuslikke saateid ja kanaleid. Samuti ka raamatutega. Kui Sa sinna raamatukokku lähed, kus on mustmiljon raamatut, kõike läbi lugeda kindlasti ei jõua, siis Sa peaksidki leidma selle riiuli, valdkonna, teemad või autori, kes Sind kõnetavad. Sind edasi aitavad. Kes järgmist arenguhüpet teha aitavad.
Aga kuidas ma ikkagi raamatuid loen?
Ma olen märkmete tegija. Kui ma raamatut loen, siis üldjuhul on mul kõrval arvuti, kuhu ma erinevad ideed, laused või ka tsitaadid kirja panen. See on hea seetõttu, et ma leian need arvutist hiljem kenasti üles, saan kokku tõsta, uusi mõtteid tekitada. Ma ei ole väga suur raamatutesse sodija. Ei tõmba sinna jooni alla, ei kirjuta kommentaare, ei vaidle autoriga. Ma olen pigem üritanud ära märkida neid lehekülgi, kus on mingi äge mõte. Olen pannud lehe äärde kleebitavaid järjehoidjaid. Kõik seda seepärast, et kui ma tean, et üks või teine mõte või konstruktsioon oli selles raamatus, leian ma selle kiiresti üles.
Aga küll ma olen leidnud raamatukogust palju selliseid raamatuid, mida keegi on läbi töötanud. Seal on ohtralt jooni alla tõmmatud, seal on kaste, hüüumärke. Kui ma neid märkmeid vaatan, leian ka tihti, et raamat on tegelikult ju üks ja sama, kuid fookused ja ideed, mida seal inimesed saavad, on väga erinevad.
See ongi see, miks lugeda on väga äge. Kui Sa võtad mõne raamatu kätte oluliselt hiljem, näiteks kui Sa kooli ajal lugesid „Kevadet“, mis oli paljudele kohustuslik kirjandus. Kui Sa võtad „Kevade“ uuesti kätte ning mõtleksid sellele, millist informatsiooni Sa sealt kooli ajal said, usu mind, see pilt või olustiku kirjeldus, mida Sa sealt täna saad, on oluliselt erinev sellest, mis Sul kooli ajal oli.
Seepärast ma innustan raamatuid, mis Sind kõnetavad, Sulle midagi juurde annavad kindlasti mingi vahemaa tagant uuesti vaatama. Raamatute lugemisest on abi ka siis, kui tunned, et oled sellel teekonnal seisma jäänud. Kui Sul ei ole sisemist jõudu või sära, on raamatud üheks vahendiks, kuidas kinnijäämise korral edasi liikuda.
Need mõtted on leitavad ka video kujul. Kui oled uudishimulik, palun piilu alljärgnevat linki: