Nimekiri ehk to-do list on hea ajajuhtimise töövahend, kuid nendega kipuvad olema need lood, et me kaldume oma päeva üle planeerima või overbook’ima. Me üritame oma päeva mahutada liiga palju asju, mida me tahame ära teha väga väikese ajaühiku sees. Kui selline päev saab õhtusse ning me vaatame oma tagasi oma tegemistele, tunneme, et päev ei olnud just kõige parem.
See on nii tavaline, et kui me teeme aasta, kuu või ka päeva plaane ning kui see periood läbi saab, me tunneme kurbust sellest, et nii palju asju sai kirja, palju lubadusi sai välja antud aga nendest väga paljud asjad jäid kahjuks tegemata. Miks see nii juhtub? Põhjus on selles, et me lihtsalt planeerime liiga palju asju ühte tundi või ajaühikusse ning kui midagi nihkuma hakkab, midagi ei lähe nii nagu planeeritud, hakkavad ka kõik muud tegevused edasi nihkuma ning päeva lõpuks meil tekibki üks paras segapudru.
Jagan Sinuga kolme mõtet, mida võiksid jälgida kui Sa nimekirju koostad ning oma päeva plaane teed.
Esimene mõte on kindlasti see, et oma olulistele tegevustele peaksid Sa planeerima lisaaega või puhveraega. Mäletad, et olulised tegevused on need 2-3 tegevust, mis Sa peaksid kõige esmalt kalendrisse kirja panema ning mille ümber kõik muud tegevused oma päeva sättima. Nendele olulistele tegevustele peaksid juurde panema 30 lisaminutit. Tähendab see seda, et kui Sul oluline tegevus oli tunni aja pikkune, ei märgi Sa kalendrisse mitte 60 minutit, vaid 90 minutit. Lisad aja sellise mõttega, et kui tegevuse käigus lisandub midagi, saaksid Sa tegevuse ikkagi kenasti ära teha. Oluline on see seetõttu, et need tegevused on ju Sul sel päeval tegevused, mida Sa pead kindlasti ära tegema. Ilma nende tegevuste sooritamiseta, Sa justkui ei tohiks magama minnagi.
Teine mõte, mida ma tahan jagada on, et päeva plaan, nimekiri või to-do list ei ole nö kivisse raiutud. Sa saad seda muuta ning ma isegi kutsun seda päeva jooksul üle vaatama. Kui mõelda näiteks jooksmisele, siis on Sul suure tõenäosusega teada vastavalt treeningplaanile, kui palju Sa peaksid mingil päeval jooksma. Kui Sa aga mõnel päeval haigeks jääd, ei ole kõige parem mõte treeningplaani järgi oma kilomeetrid ära joosta. Samuti ei ole just väga hea mõte see, et kui Sa oled terveks saanud, jätkad just treeningplaani just selle koha pealt, kus see katki jäi.
Mõlemal juhul Sa peaksid mõtlema sellele, kuidas tuleks treeningplaani muuta, et saaksid teha sujuvama alguse või natuke järgi aidata, et suures pildis Sa selle treeningplaani ikkagi ellu viiksid. Täpselt samasugune lugu on Sinu enda päevaste tegevustega. Kui Sul mingid asjad hakkavad päevas venima, siis ma julgustan Sul oma plaanile kriitiliselt otsa vaatama. Vaatama, kas seal on mingid tegevused, mida saad nihutada? Kas seal on midagi, mida Sa saaksid näiteks teha järgmisel päeval? Ning kui Sa mõtled nende tegevuste nihutamise peale, peaksid vaatama, et olulised tegevused saaksid ikkagi sel päeval tehtud aga võib-olla on seal midagi vähem olulist, mida Sa saaksid edasi lükata. Suure tõenäosusega oled Sa ju päevaplaani endale ise koostanud. Sa saad selle ju vajadusel päeva jooksul ümber vaadata, ümber mängida.
Kolmanda mõttena soovin Sinuga jagada, et Sa peaksid puhkama enne, kui oled väsinud. Kas mäletad Pomodoro Tehnikat? (https://lifecoach.ee/5-ideed-kuidas-energiat-tooellu-tuua/) Seal on 25 minutit tööd ning 5 minutit puhkust. Puhkus tuleb võtta enne kui Sa oled arugi saanud, et Sa vajad puhkust. Siis on hilja, kui pea on juba väsinud ning enam justkui päris hästi ei tööta.
Täpselt samamoodi on ka kõikide muude asjadega. Sa peaksid näiteks jooma enne, kui Sul on janu või sööma enne kui Sul on nälja tunne. Sa pead tegevusi ennetama, sest kui Sa tunned, et oled janune või näljane või Sul pea ei tööta, siis sinna töötavasse, hea energiaga ning toimekasse keskkonda tagasi saamine võtab ikkagi omajagu energiat, mis kõik läheb aja arvelt. Mõtle sellele, kuidas teha igapäevaseid väikseid pause.
Kui soovid kuulata ja vaadata selle loo videot, oled oodatud seda loomulikult tegema.
Suur tänu Sulle juba ette! Meeldivat uudistamist.