Arvatakse, et inimesel on elu jooksul kolm kõige suuremat mõjutajat – lapsevanemad, otsesed juhid ning õpetajad. Lapsevanemate olulisest mõjust ma eelmises blogipostituses paar sõna kirjutasin, täna räägin otsestest juhtidest. Hinga nüüd sisse-välja ning mõtle korraks, kas Su juht hoolib Sinust kui inimesest? Või oled talle lihtsalt kui töötav inimmasin. Robot, ilma tunnete ja omapoolsete mõteteta. Oi, see võib olla valus küsimus.
1960-ndatel tuvastas ameerika psühholoog Douglas McGregor kahte tüüpi uskumused, millel juhtide käitumine tugineb. See teooria räägib X ja Y tüüpi juhtidest. Juhid, kes võtavad omaks teooria X, näevad töötajaid mustades värvides. Inimesed on laiskvorstid, kes on ainult iseenda eest väljas ja töötavad ainult raha pärast. Et nad üldse midagi liigutaksid, on vaja ähvardusi ja sundi. Vaja on hierarhilist struktuuri, pidevat kontrolli, käsklusi ja korraldusi. Need juhid karjuvad, ähvardavad, süüdistavad, hoiavad kogu vastutuse endale, süüdistades samal ajal personali kõiges, mis valesti läheb. Selle teooria kohaselt on juht see, kes kõike teab ja ette ütleb. Kelle sõna maksma jääb. Sellised ettevõtted toimivad nagu piisonikari. Piisonid on lõpuni lojaalsed ühele ja ainsale juhile. Nad teevad, mida iganes juht neilt tahab ning lähevad, kuhu iganes juht tahab, et läheksid. Seetõttu oli ka muistsetel küttidel hõlbus kogu piisonikari maha nottida pärast juhtpiisoni tapmist. Kogu kari lihtsalt ootas kohapeal oma juhilt uusi korraldusi.
Teooriat Y pooldavad juhid usuvad, et inimesi motiveerib tahe teha oma tööd hästi. Töötajatele meeldib püstitada eesmärke ning neid ellu viia. Inimesed puhkevad õide, kui lasta neil ise oma tarkusele, taiplikkusele ja loomingulisusele toetudes keerukaid olukordi lahendada. Töötajad tulevad tööle, et teha seda hästi, ning on sisuliselt motiveeritud – mitte rahaga, vaid õigusega saada osa, võtta vastutus ja rakendada kõiki kaasasündinud oskusi. Selle teooria kohaselt on töötajate tegeliku potentsiaali kasutamine olulise tähtsusega. Nende ettevõtete puhul toimib hea kommunikatsioon ning üksteist toetav meeskonnatöö. Eesmärke seatakse üheskoos, samuti teab iga töötaja, kuidas tema tegemised ning eesmärgid mõjutavad ettevõtte suuremat pilti. Need ettevõtted on kui sügisel lõunasse lendavad haneparved, kus juhthaned pidevalt vahetuvad ning liidrirolli astuvad. Kõik pingutavad ühise eesmärgi, kohale jõudmise nimel. Juhtide peamised ülesanded nendes organisatsioonides on jagada vastutust, toetada töötajaid paremate tulemuste saavutamisel ning luua töötajate arenguks ja meeskonnatööks sobiv keskkond.
Oluline vahe tuleb esile ka, kuidas kriisiolukorras käitutakse. Teooria X alusel toimetavates ettevõtetes jäävad juhi kabineti tuled peale tööaega ikka kauem ja kauem põlema, töölaud täitub paberite ning postkast vastamata kirjadega. Samas jälle töötajad ootavad pingsalt tööpäeva lõppu ning võimalust minna tegelema teemadega, mis oluliselt rohkem kõnetavad. Juht on üksi lahendamas „olulisi ülesandeid“. Vastukaaluks aga Y teooria alusel toimetavad ettevõtte töötajad hoiavad kokku, et ühiselt leida lahendus tekkinud probleemidele. Kui aus olla, siis kriisi laadseid olukordi satub ette võrreldes X teooria ettevõtetega oluliselt harvem, kuna muutusi klientide soovides märgatakse algetapis. Ettevõte jõuab reageerida enne, kui lumepall ohtlikult suureks on paisunud. Ettevõttes on aega keskenduda plaanimisele, pole vaja kogu aeg tulekahjude kustutamisega tegeleda.
Ettevõte on juhi nägu. Teadlikult või alateadlikult jäljendavad töötajad juhti käitumist. Käitumise taga on aga uskumused. Millise juhi alluvuses Sa töötad? Või milline juht Sa oled? Hea uudis on, nagu uskumustega ikka, et neid saab muuta. Teema teadvustamisega astud juba esimese sammu muutuste suunas. Aga minna võib olla veel päris pikalt, kõik sõltub sellest, kus kohast Sa oma teekonda alustad. Teine hea uudis on see, et Sa pole sellel teel üksi. Võta palun ühendust ning arutame, kuidas ma saaksin Sulle või meeskonnale, kus Sa töötad, kõige rohkem lisaväärtust luua.
Ära kõhkle. Muutuseks on just nüüd õige aeg!