Ajaga on põnev ka see, et meil kõigil on antud aega võrdselt. Kõigile on antud ööpäevas 24 tundi või siis 1440 minutit või 86 400 sekundit. Ei ole sellist rikkurite või keskklassi teemat, mis näiteks rikkusega seoses on, aja mõttes on kõik võrdsed. Maailmameister on võrdne geeniusega. Mõlemale on antud aega täpselt sama palju.

Aega ei saa ka keegi Sinult varastada või ära võtta. Kuidagi Sinu eest kasutada. Ainult Sina saad oma aega kasutada ning ainult Sina saad otsustada, kuidas Sa seda teed.

Aeg on paljude inimeste jaoks lineaarne, see tähendab, et üks minut järgneb teisele ning niimoodi saab tund täis, seejärel päev, nädal ja kuu. Oma olemuselt võib ajale läheneda ka niipidi, kui palju Sa väärtust lõid selle ajaga. Kui palju Sa midagi kasulikku tegid. Kas see minut või tund oli väärtuslikult veedetud aeg? Usu mind, see lähenemine ajale on sel juhul hoopis teistsugune.

Aeg on kõikide asjad koostisosa. Ei ole ühtegi asja siin ilmas, mida ei saaks ajalisse mõõtmesse panna. Iga asi võtab mingisuguse aja. Kui Sa mõtled mõnele retseptile, siis seal on ju tihti toodud, et üks või teine toit peab olema ahjus näiteks 30 minutit. Kõikidele asjadele saab panna sellise aja templi külge.

Aga, miks see teema mind üldse huvitab?

Põhjus selleks on väga lihtne. Kuna me elame siin ilmas teatud aja, siis ma tahan seda, et Sulle antud aeg oleks võimalikult hästi kasutatud. Sa ei saa kasutada tuleviku aeg, mida Sul veel ei ole ega ka mineviku aega, mis on ära olnud. Kutsun Sind üles ka nendele teemadele vähem mõtlema, olema pigem siin ja praegu. Võtma küll suuna, kuhu Sa tahad minna, kuid keskenduma selle, kuidas Sa saaksid seda teekonda alustada, kuidas Sa sinna kohale jõuaksid.

Kui Sa tead oma eesmärke, oma soove, siis suure tõenäosusega oskad Sa jälgida ka seda, kuidas Sa oma aega paremini kasutad. Millist teed Sa valid, et kohale jõuaksid. Sa saad teha otsuseid, kas see konkreetne tegevus viib Sind lähemale soovitule või viib hoopis kaugemale. Aeg on väärtuslik ning nii unikaalne teema. Sina oled oma ajakasutuse peremees. Sina teed neid otsuseid. Ma väga loodan, et Sa kasutad oma aega väärtulikult.

See on nii tavaline, et kui me teeme aasta, kuu või ka päeva plaane ning kui see periood läbi saab, me tunneme kurbust sellest, et nii palju asju sai kirja, palju lubadusi sai välja antud aga nendest väga paljud asjad jäid kahjuks tegemata. Miks see nii juhtub? Põhjus on selles, et me lihtsalt planeerime liiga palju asju ühte tundi või ajaühikusse ning kui midagi nihkuma hakkab, midagi ei lähe nii nagu planeeritud, hakkavad ka kõik muud tegevused edasi nihkuma ning päeva lõpuks meil tekibki üks paras segapudru.

Jagan Sinuga kolme mõtet, mida võiksid jälgida kui Sa nimekirju koostad ning oma päeva plaane teed.

Esimene mõte on kindlasti see, et oma olulistele tegevustele peaksid Sa planeerima lisaaega või puhveraega. Mäletad, et olulised tegevused on need 2-3 tegevust, mis Sa peaksid kõige esmalt kalendrisse kirja panema ning mille ümber kõik muud tegevused oma päeva sättima. Nendele olulistele tegevustele peaksid juurde panema 30 lisaminutit. Tähendab see seda, et kui Sul oluline tegevus oli tunni aja pikkune, ei märgi Sa kalendrisse mitte 60 minutit, vaid 90 minutit. Lisad aja sellise mõttega, et kui tegevuse käigus lisandub midagi, saaksid Sa tegevuse ikkagi kenasti ära teha. Oluline on see seetõttu, et need tegevused on ju Sul sel päeval tegevused, mida Sa pead kindlasti ära tegema. Ilma nende tegevuste sooritamiseta, Sa justkui ei tohiks magama minnagi.

Teine mõte, mida ma tahan jagada on, et päeva plaan, nimekiri või to-do list ei ole nö kivisse raiutud. Sa saad seda muuta ning ma isegi kutsun seda päeva jooksul üle vaatama. Kui mõelda näiteks jooksmisele, siis on Sul suure tõenäosusega teada vastavalt treeningplaanile, kui palju Sa peaksid mingil päeval jooksma. Kui Sa aga mõnel päeval haigeks jääd, ei ole kõige parem mõte treeningplaani järgi oma kilomeetrid ära joosta. Samuti ei ole just väga hea mõte see, et kui Sa oled terveks saanud, jätkad just treeningplaani just selle koha pealt, kus see katki jäi.

Mõlemal juhul Sa peaksid mõtlema sellele, kuidas tuleks treeningplaani muuta, et saaksid teha sujuvama alguse või natuke järgi aidata, et suures pildis Sa selle treeningplaani ikkagi ellu viiksid. Täpselt samasugune lugu on Sinu enda päevaste tegevustega. Kui Sul mingid asjad hakkavad päevas venima, siis ma julgustan Sul oma plaanile kriitiliselt otsa vaatama. Vaatama, kas seal on mingid tegevused, mida saad nihutada? Kas seal on midagi, mida Sa saaksid näiteks teha järgmisel päeval? Ning kui Sa mõtled nende tegevuste nihutamise peale, peaksid vaatama, et olulised tegevused saaksid ikkagi sel päeval tehtud aga võib-olla on seal midagi vähem olulist, mida Sa saaksid edasi lükata. Suure tõenäosusega oled Sa ju päevaplaani endale ise koostanud. Sa saad selle ju vajadusel päeva jooksul ümber vaadata, ümber mängida.

Kolmanda mõttena soovin Sinuga jagada, et Sa peaksid puhkama enne, kui oled väsinud. Kas mäletad Pomodoro Tehnikat? (https://lifecoach.ee/5-ideed-kuidas-energiat-tooellu-tuua/) Seal on 25 minutit tööd ning 5 minutit puhkust. Puhkus tuleb võtta enne kui Sa oled arugi saanud, et Sa vajad puhkust. Siis on hilja, kui pea on juba väsinud ning enam justkui päris hästi ei tööta.

Täpselt samamoodi on ka kõikide muude asjadega. Sa peaksid näiteks jooma enne, kui Sul on janu või sööma enne kui Sul on nälja tunne. Sa pead tegevusi ennetama, sest kui Sa tunned, et oled janune või näljane või Sul pea ei tööta, siis sinna töötavasse, hea energiaga ning toimekasse keskkonda tagasi saamine võtab ikkagi omajagu energiat, mis kõik läheb aja arvelt. Mõtle sellele, kuidas teha igapäevaseid väikseid pause.

Hakkame sel teemal liikuma hoopis küsimusega? Mis Sa arvad, mitu protsenti Sinu postkasti jõudvatest e-kirjadest on sellised, millele Sa pead kohe vastama? Kui paju on neid e-kirju, kus Sa peaksid kohe kõik oma muud tegevused pooleli jätma ning just sellele e-kirjale vastama, sest muidu võib ju elu seisma jääda või klient ära minna või võib mis iganes muud juhtuda?

Sa võid üllatuda, kuid tegelikult nende koheselt vastamist nõudvate e-kirjade arv on väga väike. Võib-olla on see vaid 5% Sinu e-kirjade hulgast, või isegi veelgi vähem. See tähendab ju seda, et 95% või enamgi veel on need e-kirjad, millele vastamisega saad Sa ju oodata. Ja nüüd Sa võid ju mõelda, et mul on kõik tähtsad e-kirjad. Ma olen nõus ka sellega, sest kindlasti on ka mitmeid ametikohti, kus kiire e-kirjadele vastamine on oluline, näiteks kliendi teenindus, kus Sa pead võimalikult kiiresti saama kliendi mure lahendatud. Või näiteks IT osakonnad, kus jälgitakse süsteemide tööd ning kui printerist hakkab tahm otsa saama, pead Sa sellega tegelema kiiresti, sest muidu ei saa ju keegi printida.

Tõsi, neid ametikohti on. Kuid mõtle ka niipidi, et ka neil ametikohtadel on hetki, kus inimene ei ole kogu aeg arvuti taga, kus ta vahepael tõuseb püsti, et kohvi võtta või kus ta käib söömaski, näiteks. Seal mingi viiteaeg, kus postkasti potsatab e-kiri, kuid sellele reageerimise aeg on oluliselt hiljem, kui kohe praegu.

Miks ma sellest räägin? Seda seepärast, et Sa peaksid oma e-kirjale vastamiseks päeva selleks ettenähtud aja planeerima. See on ajasahtlite loogika ehk teatud kellaajad päevas, mil Sa teed mingit planeeritud, konkreetset tegevust. Tavaliselt on need tegevused, mis on väga tähtsad. Tavaliselt 1 – 2 tegevust päevas.

Kutsun Sind planeerima ka aega, millal Sa vastad e-kirjadele. See aeg võib olla ju kaks korda päevas. Näiteks kella 10:00 – 11:00, kui Sa saad tunni ajaga hakkama ning 15:00 – 16:00. Kui neid e-kirju on väga palju, siis ka kolm korda päevas. Ja kõik see muu aeg, mil Sa ei vasta e-kirjadele, peaksid oma e-postikasti sulgema. Samuti peaksid välja lülitama automaatse sissetuleva uue kirja teavituse.

Mis oleks, kui Sa prooviksid, kas see Sinu puhul töötab? Sa võid seda proovida nädala või kaks ning võrrelda selle ajaga, mil Sa tegutsesid teisiti. Ma väga usun, et olukord läheb Sul oluliselt paremaks. Mida ma selle paremaks minemise all mõtlen?

Mõtlen seda, et Sul on oluliselt rohkem aega tegelemaks asjadega, mis on väga olulised. Ja kui Sul on rohkem fokuseeritust, siis Sa jõuad rohkem ning saad rohkem asjadega hakkama. Sa oled oluliselt rahulikum.

Sa võid ju ka teada anda inimestele, et juhul kui on midagi väga-väga kiiret, siis nad helistavad Sulle. Aga kui on justkui aega oodata, siis Sa vastan neile e-kirjadele just nendel aegadel, mil Sa oled oma päevas selleks sobiliku aja leidnud.