1960-ndatel tuvastas ameerika psühholoog Douglas McGregor kahte tüüpi uskumused, millel juhtide käitumine tugineb. See teooria räägib X ja Y tüüpi juhtidest. Juhid, kes võtavad omaks teooria X, näevad töötajaid mustades värvides. Inimesed on laiskvorstid, kes on ainult iseenda eest väljas ja töötavad ainult raha pärast. Et nad üldse midagi liigutaksid, on vaja ähvardusi ja sundi. Vaja on hierarhilist struktuuri, pidevat kontrolli, käsklusi ja korraldusi. Need juhid karjuvad, ähvardavad, süüdistavad, hoiavad kogu vastutuse endale, süüdistades samal ajal personali kõiges, mis valesti läheb. Selle teooria kohaselt on juht see, kes kõike teab ja ette ütleb. Kelle sõna maksma jääb. Sellised ettevõtted toimivad nagu piisonikari. Piisonid on lõpuni lojaalsed ühele ja ainsale juhile. Nad teevad, mida iganes juht neilt tahab ning lähevad, kuhu iganes juht tahab, et läheksid. Seetõttu oli ka muistsetel küttidel hõlbus kogu piisonikari maha nottida pärast juhtpiisoni tapmist. Kogu kari lihtsalt ootas kohapeal oma juhilt uusi korraldusi.

Teooriat Y pooldavad juhid usuvad, et inimesi motiveerib tahe teha oma tööd hästi. Töötajatele meeldib püstitada eesmärke ning neid ellu viia. Inimesed puhkevad õide, kui lasta neil ise oma tarkusele, taiplikkusele ja loomingulisusele toetudes keerukaid olukordi lahendada. Töötajad tulevad tööle, et teha seda hästi, ning on sisuliselt motiveeritud – mitte rahaga, vaid õigusega saada osa, võtta vastutus ja rakendada kõiki kaasasündinud oskusi. Selle teooria kohaselt on töötajate tegeliku potentsiaali kasutamine olulise tähtsusega. Nende ettevõtete puhul toimib hea kommunikatsioon ning üksteist toetav meeskonnatöö. Eesmärke seatakse üheskoos, samuti teab iga töötaja, kuidas tema tegemised ning eesmärgid mõjutavad ettevõtte suuremat pilti. Need ettevõtted on kui sügisel lõunasse lendavad haneparved, kus juhthaned pidevalt vahetuvad ning liidrirolli astuvad. Kõik pingutavad ühise eesmärgi, kohale jõudmise nimel. Juhtide peamised ülesanded nendes organisatsioonides on jagada vastutust, toetada töötajaid paremate tulemuste saavutamisel ning luua töötajate arenguks ja meeskonnatööks sobiv keskkond.

Oluline vahe tuleb esile ka, kuidas kriisiolukorras käitutakse. Teooria X alusel toimetavates ettevõtetes jäävad juhi kabineti tuled peale tööaega ikka kauem ja kauem põlema, töölaud täitub paberite ning postkast vastamata kirjadega. Samas jälle töötajad ootavad pingsalt tööpäeva lõppu ning võimalust minna tegelema teemadega, mis oluliselt rohkem kõnetavad. Juht on üksi lahendamas „olulisi ülesandeid“. Vastukaaluks aga Y teooria alusel toimetavad ettevõtte töötajad hoiavad kokku, et ühiselt leida lahendus tekkinud probleemidele. Kui aus olla, siis kriisi laadseid olukordi satub ette võrreldes X teooria ettevõtetega oluliselt harvem, kuna muutusi klientide soovides märgatakse algetapis. Ettevõte jõuab reageerida enne, kui lumepall ohtlikult suureks on paisunud. Ettevõttes on aega keskenduda plaanimisele, pole vaja kogu aeg tulekahjude kustutamisega tegeleda.

Ettevõte on juhi nägu. Teadlikult või alateadlikult jäljendavad töötajad juhti käitumist. Käitumise taga on aga uskumused. Millise juhi alluvuses Sa töötad? Või milline juht Sa oled? Hea uudis on, nagu uskumustega ikka, et neid saab muuta. Teema teadvustamisega astud juba esimese sammu muutuste suunas. Aga minna võib olla veel päris pikalt, kõik sõltub sellest, kus kohast Sa oma teekonda alustad. Teine hea uudis on see, et Sa pole sellel teel üksi. Võta palun ühendust ning arutame, kuidas ma saaksin Sulle või meeskonnale, kus Sa töötad, kõige rohkem lisaväärtust luua.

Ära kõhkle. Muutuseks on just nüüd õige aeg!

Uskumused moodustavad isiksuse alusmüüri. Nad määravad ära, kui väärtuslikuna või väärtusetuna Sa ennast tunned, kas oled usaldav või kahtlustav, pädev või asjatundmatu, valmis riskima või alalhoidlik. Uskumused mõjutavad Sinu enesehinnangut, tööga toimetulekut, meeskonnatöö oskuseid, suhteid, küllust ning isegi mentaalset ja füüsilist tervist. Uskumused on salvestatud alateadvusse ning moodustavad tajufiltreid, läbi mille Sa maailma näed. Nende tööd võrreldakse arvutiprogrammidega – kõik sõltub sellest, milline programm on käivitatud. Seepärast oleme me ka kõik erinevad.

Sul on piiravaid uskumusi, mis Sinu toimetamist takistavad ning samas on Sul ka toetavaid uskumusi, mis aitavad saavutada Sul paremaid tulemusi. Kui Sa usud, et „Oh, mina olen kõigest mutrikene ning minust ei sõltu suurt midagi“ või „Pole mõtet isegi proovida, nii kui nii see ei õnnestu“ või midagi analoogset, siis need on takistavad uskumused. Toetavad uskumused on näiteks „Mis iganes ka ei juhtuks, ma leian lahenduse“ või „Ma olen julge, loominguline ja hakkaja“. Toetavatel uskumustel põhinevad afirmatsioonid. Toetavad uskumused viivad Sind elus edasi. Et toimuks muutus, peavad toetavad uskumused ületama takistavaid uskumusi. Indiaanlastel on jutt, kahest hundist, kes Sinuga kõikjal kaasas on. Sinu tegemisi saadavad. Kelle vahel pidevalt käib võitlus. Üks huntidest sümboliseerib kurjust ning teine headust. Kumb nendest igapäevaselt peale jääb? Kumb Sinu elu suunab? Kõik sõltub sellest, kumba hunti Sa toidad.

Lapsepõlvest kaasa saadud tarkused võivad olla perekonnas rännanud juba mitu inimpõlve. Üks osa nendest tarkusest on suunatud „ellujäämisele“, mis enamikel juhtudel peavad ka täna paika. Kuumalt pliidilt äsja võetud supp on ka tänapäeval tuline. Kivi on endiselt kõvem kui pea. Aga teine suur osa on seotud „elus hakkama saamisega“, need on tarkused ja uskumused, mis võivad olla ajas muutunud. Kuna töö iseloom on muutunud. Füüsilise töö osakaal on vähenenud. Põllumajandus on ka täna oluline, kuid raskemad tööd tehakse ära masinatega, mitte enam loomadega või käsitsi. Mõttetöö osa on hüppeliselt suurenenud. Tänapäeval loevad pigem meeskonnatöö oskused ning loomingulisus. Tõepoolest, kunagi võis olla mõistlik uskumus, et ma pean kõikide asjadega ise hakkama saama. Tänapäeval aga ilma teiste panustamise ja abita väga kaugele ei purjeta. Samuti on otsustamise protsess muutunud kiiremaks. Kas ei eelda uued väljakutsed ka uusi uskumusi? Loomulikult, kui Sa soovid elus kenasti hakkama saada.

Kuidas muuta uskumusi? Kuidas kirjutada uut programmi, mis tänapäevaste nõudmistega paremini hakkama saaks? Õnneks on võimalik kõike seda teha.

1. Esmalt keskendu sellele, mida Sa soovid. Positiivsele, innustavale lõpptulemusele.
2. Siis oleks hea korraks läbi mõelda, miks see on Sinu jaoks tähtis? Mis Sinu elus muutuks, kui soovitu täituks? Uus uskumus kinnistuks.
3. Seejärel tuleks oma uut soovi võimalikult täpselt ette kujutada ehk visualiseerida. Milline Sa oled? Kuidas käitud? Mida oluliseks pead? Kas Sa näed ennast mõnes situatsioonis soovitud viisil käitumast?
4. Ära unusta ka lisaks piltidele ka sõnade võimast jõudu – uut uskumust tuleks nii iseendale igapäevaselt korrutada, kuid miks mitte rääkida ka sellest pereringis või sõpradega.
5. Visualiseerimise protsessi ning endale näiteks hommikuti peegli ees kinnitamist peaks kordama igapäevaselt kuu aega järjest, kuni ta on korralikult alateadvusse kinnistunud ning hakkab Sinu elu juhtima.

Kuna uskumused kujunevad kogemuste kaudu, tuleks uusi asju julgemalt proovida. Kasvõi minna teistkaudu homme tööle. Või registreerida ennast mõnele põnevale koolitusele. Uute uskumuste väljatöötamisel ja kinnistamisel aitab kaasa ka coaching, kus alateadvuse tarkusele tuginedes uusi võimalusi luuakse. Ära karda küsida abi, kui Sa soovid olla oma elu peremees.

Henry Fordi poolt on öeldud: „Kui Sa usud, et Sa suudad või usud, ei suuda – mõlemal juhul on Sul õigus.“ Usun, et oled seda mõttetera kuulnud. Just nii nende uskumustega ongi.