Ma olen väga pikalt olnud selline raamatulugeja, kes on poest ühe vägeva ja vahva raamatu leidnud, selle ostnud ning kodus läbi lugenud ja seejärel raamatu riiulisse pannud. Neid raamatuid seal raamaturiiulis on mul ikka mitmete riiulite jagu. Ühel hetkel ma hakkasin vaatama, et osad raamatud sealt on need, mida ma uuesti kätte võtan ning uuesti innustust ja häid mõtteid saan. Aga osad on sellised, kus ma olen selle läbi lugenud või kuskile maale jõudnud, kuid ei ole raamatut rohkem kätte võtnud.

Sellest tekkis mul mõte, et miks ma ei või samu raamatuid hoopis laenutada ning vaadata, kas need raamatud mind kõnetavad? Kas sealt võiks leida midagi, mis võiks kõnetada ka tulevikus? Üldjuhul ma olen selle raamatu siis ka ostnud.

Esimene mõte ongi see, et Sa võid ju kõigepealt sammud seada raamatukokku ning otsida sealt, mis Sind kõnetab. Kindlasti need raamatud peaksid olema seotud Sinu enda eesmärgiga, sellega mida Sina reaalselt tahad saavutada. See on natuke sarnane televiisori vaatamisele, kus suurem osa inimesi vaatab telekat seepärast, et ei ole midagi muud teha. Justkui on nagu igav, justkui on vaja see aeg ära täita. Aga televiisorist leiab ka väga väärtuslikke saateid ja kanaleid. Samuti ka raamatutega. Kui Sa sinna raamatukokku lähed, kus on mustmiljon raamatut, kõike läbi lugeda kindlasti ei jõua, siis Sa peaksidki leidma selle riiuli, valdkonna, teemad või autori, kes Sind kõnetavad. Sind edasi aitavad. Kes järgmist arenguhüpet teha aitavad.

Aga kuidas ma ikkagi raamatuid loen?

Ma olen märkmete tegija. Kui ma raamatut loen, siis üldjuhul on mul kõrval arvuti, kuhu ma erinevad ideed, laused või ka tsitaadid kirja panen. See on hea seetõttu, et ma leian need arvutist hiljem kenasti üles, saan kokku tõsta, uusi mõtteid tekitada. Ma ei ole väga suur raamatutesse sodija. Ei tõmba sinna jooni alla, ei kirjuta kommentaare, ei vaidle autoriga. Ma olen pigem üritanud ära märkida neid lehekülgi, kus on mingi äge mõte. Olen pannud lehe äärde kleebitavaid järjehoidjaid. Kõik seda seepärast, et kui ma tean, et üks või teine mõte või konstruktsioon oli selles raamatus, leian ma selle kiiresti üles.

Aga küll ma olen leidnud raamatukogust palju selliseid raamatuid, mida keegi on läbi töötanud. Seal on ohtralt jooni alla tõmmatud, seal on kaste, hüüumärke. Kui ma neid märkmeid vaatan, leian ka tihti, et raamat on tegelikult ju üks ja sama, kuid fookused ja ideed, mida seal inimesed saavad, on väga erinevad.

See ongi see, miks lugeda on väga äge. Kui Sa võtad mõne raamatu kätte oluliselt hiljem, näiteks kui Sa kooli ajal lugesid „Kevadet“, mis oli paljudele kohustuslik kirjandus. Kui Sa võtad „Kevade“ uuesti kätte ning mõtleksid sellele, millist informatsiooni Sa sealt kooli ajal said, usu mind, see pilt või olustiku kirjeldus, mida Sa sealt täna saad, on oluliselt erinev sellest, mis Sul kooli ajal oli.

Seepärast ma innustan raamatuid, mis Sind kõnetavad, Sulle midagi juurde annavad kindlasti mingi vahemaa tagant uuesti vaatama. Raamatute lugemisest on abi ka siis, kui tunned, et oled sellel teekonnal seisma jäänud. Kui Sul ei ole sisemist jõudu või sära, on raamatud üheks vahendiks, kuidas kinnijäämise korral edasi liikuda.

Täna räägime tagasilöökidest, räägime ebaõnnestumistest ja kaotustest.

Meie maailmameister ja olümpiavõitja  Gerd Kanter on öelnud seda, et tema sportlastee algus oli väga konarlik, kaotuste ja tagasilöökide rohke. Gerd oli pikka kasvu maapoiss, kellele meeldis korvpalli mängida, kergejõustikku teha ning maadelda, malet ja kabet mängida.

Oma korvpalli perioodist on ta rääkinud, et ta oli küll pikk, kuid ta oli natuke liiga kohmakas ning kõik mängijad väljakul olid temast kiiremad ja lisaks viskasid paremini. Tundus, et kõik need mängijad sobivad sinna korvpalli temast oluliselt paremini. Samuti tahtis Gerd saada korvpalli alla Tallinna Spordiinternaatkooli ehk TSIK’i kuhu ta sisse ei saanud. Ta elas seda mittesaamist väga valuliselt üle. Samuti on ta öelnud, et korvpalli vabavisetes kaotas ta alati oma isale. Samuti kaotas ta kergejõustikus paljudele, samuti maadluses, kuna teised olid lihtsalt temast tugevamad.

Oma kettaheite algusaastatel kaotas ka kõikidel konkurentidele, kellele kaotada oli võimalik. Näiteks Eesti tugevale Aleksander Tammertile kaotas ta aastal 2001 kõik võistlused ning 2002 oli esimene aasta, kus ta võitis ühe võistluse. Edasi hakkas minema nii, et kord võitis Aleksander ning teisel korral Gerd Kanter. Tema esimesed suuremad võistlused olid täielik läbikukkumine. Pariisi MM 2003 või olümpiamängud Ateenas 2004, kus ta sai 19. koha ning ajakirjandus hakkas teda materdama, seetõttu et ta ei ole justkui selline sportlane, kes võidu koju toob. Kes lõpuni välja läheb ning pigem on ta sportlane, kellel on nõrgad närvid. See ring kasvas, kes teda ei usaldanud või õigemini ei uskunud, kuid oluline on, et oli ka teine ring, kes temasse väga uskus. Toetajate, treenerite ning tiimi ring. Kõige olulisem oli kindlasti see, et Gerd ise uskus oma võimetesse ja omaenda võimalustesse.

Kui veel hüpata korra nendele võistlustele, siis Leedu kettaheite legendile ja kuulsusele Virgilijus Aleknale kaotas ta alguses neljakümne neljast võistlusest nelikümmend kolm. Mõtle hetkeks, kaotades 44-st võistlusest 43. Sa lähed võistlema, lootuse ja suure sooviga, et tuled sealt tagasi esikohaga, kuid üks mees on sinust kogu aeg ees. Mõtle psüühikale ja sellele loole, kuidas see võid Sind tagasi hoida. Ja kuidas see võib Sind ära nullida, selle sõna otseses mõttes.

Aga mõtle ka sellele, et Sa peale võistlust istuda maha ning võtad hetke, et analüüsida, mida Sa teed järgmine kord teisiti, mida teed paremini. Gerd uskus endasse meeletult ning ta teadis, et ükskord tuleb see hetk, millal tema hakkab võitma neid suuri võistluseid ja tema on maailma number üks.

See aeg tuli. See oli Osaka MM 2007, kui Gerd Kanter sai maailmameistritiitli ning aasta hiljem olümpiamängude Pekingis ka olümpiamängude kulla.

Mõtle selle peale, kui neid kaotuseid ei oleks olnud. Kui seda õppimist ei oleks olnud. Arengut või teistmoodi tegemist ei oleks olnud, kas Gerd oleks siis täna olümpiavõitja või maailmameister? Ta on öelnud seda, et ta tegi küll kõvasti trenni aga ta ei olnud võib-olla veel mentaalselt valmis nendeks võitudeks. Ta ei olnud veel jõudnud sinna, et tema ongi see, kes selle võidu ära võtab. Võidu koju toob. See mentaalne areng nõuab aega. Aeg on see, mis on kõikide asjade taga ning aeg annab Sulle tiivad. Annab Su unistustele tiivad, annab Su eesmärkide ja soovide suunas liikumisele tiivad ning tõstab oluliselt enesekindlust. Oluline on see, et Sa õpiksid tagasilöökidest. Oluline, et Sa näeksid suurt pilti või soovi. Oluline on samuti see, et Sa püssi põõsasse ei viska, vaid jätkad oma teed eesmärgi suunas.

Täna räägime vaikusest ning vaikuse olulisusest meie igapäevastes tegemistes.

Vaikus. Milline mõnus, väekas ja lahe sõna. Kui palju Sul on vaikust oma igapäeva toimetamistes ja kui palju Sa vaikust teadlikult oma päevadesse täna planeerid? Aga enne veel, kui vaikuse juurde läheme räägin ühe mõistuloo.

Kõrbemuna juurde tuleb üks mees ning uurib: „Kuidas elu siin kõrbes ka on? Üksinda oled ning juba mitmeid aastaid. Mida Sa siit leidnud oled? Ja miks Sa siin üldse oled?“. Kõrbemunk võtab parajasti vett kaevust ning kutsub huvilise enda kõrvale seisma. „Tule korraks siia ning vaata sinna alla kaevu. Mida Sa seal näed?“ Võõras heidab pilgu kaevu ning ütleb ausalt: „Midagi nagu ei näe. Mida ma peaksin siin nägema?“ Siis nad seal natuke aega seisavad ja kõrbemunk ütleb varsti uuesti: „Vaata nüüd alla kaevu. Mida Sa nüüd näed seal?“ Mees vaatab uuesti ja ütleb: „Ma näen enda peegelpilti“. Sellepeale kõrbemunk ütlebki: „Alguses, kui ma siit vett võtsin, vesi liikus ja virvendas ning tõesti Sa ei näinud mitte midagi. Aga kui on tekkinud rahu. Kui vesi on rahunenud, näed Sa oma peegeldust. Ja see on ka just see põhjus, miks ma siin olen. Kõrbes. Üksinda. Ma otsin enda peegeldust. Ma otsin enda tegelikku mina. Ma otsin enda paremat poolt minust iseendast.“

Mõtle hetkeks sellele loole.

Vaikus on see hetk, kus see parem mina tuleb esile. Kui Sa suudad neid hetki leida või teadlikult oma päeva planeerida, siis Sa oled rohkem oma tegelik mina. Siis Sa võid kuulata omaenda mõtteid. Võid astuda iseendaga dialoogi. Aga Sa võid ka tunnetada kogu seda võimu või väge, mis tegelikult Sinu sees on, kuna ainult vaikuses Sa seda tõeliselt kuuled. Kui Sa mõtled oma igapäeva askelduste ja toimetuste peale ja selle lärmi peale, mis Sinu ümber on, siis suure tõenäosusega ei ole Sul aega omaenda tarkust kuulata. Sa pead selleks aega võtma, et sellesse meditatiivsesse seisundisse minna.

Kutsun Sind teadlikult neid hetki oma päevadesse planeerima. Kutsun Sind leidma kasvõi 5 minutit või 10 minutit, et iga päev natuke vaikuses olla ja teadlikult oma fookuse enda sisse suunata. Et saaksid vaadata, mis Sul sees toimub, et kuulata ning võib-olla isegi rohkem tunnetada, selle asemel, et dialoogi alustada. Usu mind, et kui Sa saad neid hetki oma päevadesse ning saad juba nädalate või kuude kaupa toimetatud, siis Su päevad lähevad oluliselt rõõmsamaks. Sinu tegemistesse tuleb oluliselt rohkem selgust ja rohkem jõudu. Tuleb vaikusega koos olevat väge ja innustust.

Aga asume tegutsema. Palun võta kalender ning plaani tänasesse või homsesse päeva hetk, kus Sa saad olla segamatult iseendaga. Sa võid käia looduses nii, et jälgid seda, mis Su ümberringi toimub. Vaatad, kuidas puulehed liiguvad või rohi liigub. Või oled kodus mõne vaikse hetke, kus Sa ei pane midagi mängima, lihtsalt oled selles keskkonnas, kus Sa just parasjagu oled. Planeeri ning ole selles vaikuses. Ära hakka mõtlema muid asju või tööga seonduvaid mõtteid, mida Sul on vaja teha. Ole siin ja ole praegu. Kui Sa niimoodi suudad ja järjepanu teed, usu mind, Su tegemistesse tuleb teistsugune hingamine ning asjad, mida ette võtad on oluliselt sügavamad ja vägevamad. See on see, miks vaikus on ouline.

Võib-olla on mul seda lihtne rääkida, sest ma olen hommikuinimene. Ma ei tea, kas ma olen seda kogu aeg olnud aga hommikud on olnud mulle need ajad, kus mul on pigem rohkem energiat ja kus ma tajun, et olen õigel ajal õiges kohas. Aga kui Sa ka ei ole hommikuinimene, kui Sulle meeldib tõusta lõunast või isegi veel peale lõunat mõnel puhkepäeval, siis ma ikkagi kustun Sind oma ärkamisele järgnevat aega paremini ära kasutama. Ja ma kutsun Sind tegelikult ka sinna, et kui Sa plaanid tõusta kell 9:00, proovi tõusta 8:30 ning isegi kell 8:00 ning tee neid hommiku harjutusi, tee hommikusi rituaale, mida Sa saad sellest jutust välja noppida ning tunneta seda muutust. Oluline ei olegi see, kuidas Sa ennast homme-ülehomme tunned aga mõtle parem sellele, kuidas Sa tunned ennast kahekümne või kolmekümne päeva pärast, kui Sa oled igal päeval neid harjutusi teinud.

Aga need hommikud. Ma olen hommikurituaale teinud juba väga pikalt, ma ei julgegi öelda, kas see on olnud kümmekond aastat aga see number ei olegi tegelikult oluline. Oluline on vaid see, et see on järjepidev toimetamine. Oluline on olnud ka see, et need rituaalsed tegevused on kogu aeg natukene erinenud. Aga mida ma olen teinud? Mul on võib-olla sellised suuremad grupid või teemad, mis on mulle igal hommikul olulised. Kindlasti on mul tegevuste seas mingisuguse füüsilise toimetamisega.

• Füüsiline liikumine

See füüsiline liigutamine ei ole midagi kiiret olnud, pigem on see olnud vaikne päevale sisse elamine. See on jooga või see on viis tiibetlast või see on lihtsalt venitamised. See on see, kui Sa tunned, et oled öö läbi maganud, oled puhanud ning tahad ennast vaikselt siia päeva sättida. See on sellise hea energeetika ja mõnusa tundega toimetatavad tegevused. Ma teen joogat või viis tiibetlast võib-olla ehk ainult 10 või isegi 15 minutit, kuid see annab päevale hoopis teistsuguse toimetamise ning rahulikuma lähenemise.

• Lugemine

Lisaks liikumisele olen ma palju hommikuti lugenud. Mul on eneseabi õpikute riiul päris pikk ning sealt ma ikka midagi leian, mida hommikul sobiks lugeda. Kui ma neid raamatuid loen, siis ma üritan olla 100% ja enamgi kohal. Ma üritan olla raamatu ja kirjanikuga ning mõelda, mis on need kaasavõtmised, mida ma täna siit raamatust saan. Mis on see, kuidas ma saan oma enda elu muuta? Mis on see, milles ma saan olla veelgi parem juba täna? Ei ole mõtet mõelda homse peale, vaid vaadata nii, et kuidas saaksin täna olla veelgi parem. Üldjuhul neid häid mõtteid raamatutest ikka leiab, ka siis kui Sa oled neid mitmeid kordi lugenud ja vaadanud. Kutsun Sind hommikuti kindlasti lugema.

• Hingamine ja meditatsioon

Siis on mul olnud hommikuti selline vaikne aeg, kus ma olen tegelenud hingamisega. Teadlikult hingamise jälgimisega. Hingamine on ju automaatne tegevus, mida me teeme kogu aeg, seepärast teadlik märkamine on väga oluline. Hingamisest edasi on arenenud meditatsioon ja mõnikord ka midagi sellist, kus ma olen lihtsalt kümmekond minutit rahulikult ja jälginud oma sisemist rütmi.

Mida ma veel olen hommikuti teinud? Olen lugenud afirmatsioone ehk korranud lauseid või mõtteid, millesse ma usun. Viimasel ajal olen hakanud seda siduma ka raamatute lugemise. Kui seal on mingi lõik, mis mind kõnetab, siis ma üritan seda korrata. Ning selle peale päeva jooksul mõelda. Oluline, et sellest lausest tuleks päevale energia või positiivsus juurde.

Kindlasti on veel neid asju, mida hommikuti võiks teha. Tänase postituse suurem väljakutse on see, et Sa hakkaksid neid asju proovima. Peaksid tõusma natukene varem, kui Sa oled plaaninud, mis võib-olla ju 30 minutit või ka tund aega varem ning tegele ainult nende asjadega, mis Sind väestavad. Mis annavad Su päevale mingi suuna. Mingi mõtte. Usu mind, see hea hommik või algus on tegelikult jätk ka väga mõnusale ja toredale päevale.

Põhjuseid, miks eesmärke ei seata, on tõenäoliselt väga erinevaid. Täna ma keskendun neljale olulisemale põhjusele, miks inimesed ei sea endale eesmärke.

Esikohal suure tõenäosusega on see, et väga paljud ei ole kuulnudki eesmärgistamisest. Kui Sa mõtled Yale uuring peale, kus ainult 3% inimestest oli eesmärgid kirja pannud ning nende nimel tegutsesid. Võib-olla tõesti on vahepeal läinud aeg edasi ning kolmest on saanud viis, kuid ikkagi on neid väga vähe. 95% inimestest on need, kellel eesmärgid puuduvad. Nad ei ole võib-olla sellega varem kokku puutunud.

Näiteks, kui Sa mõtled iseenda lapsepõlvele, palju oli Sul neid lapsepõlvesõpru, kellel olid eesmärgid? Või palju oli pereringis eesmärke? Selliseid väga selgeid, välja hõigatud, kirja pandud ning ajaliselt määratletud eesmärke nagu eesmärgistamine peaks olema. Suure tõenäosusega vastus on, et neid ei olnudki või oli ainult üks inimene, kelle puhul Sa teadsid, et see inimene tegutseb selle asja nimel. No vähemalt niimoodi oli see minu enda lapsepõlves. Loomulikult mul oli soov ja eesmärk kool hästi lõpetada, saada võimalikult head hinded, ülikooli sisse saada ning suvevaheaeg võimalikult hästi veeta. Selliseid soove ikka ju oli. Need olid sellised suured soovid, kuid neid ei jaotatud eesmärkide keelde või neid ei toodud spetsiifiliseks.

Teise teemana toon välja selle, et inimesed ei sea endale eesmärke, kuna nad ei oska seda korrektselt sõnastada või hästi kirja panna. Nad mõtlevad, et hea mõte – eelmisel aastal olin selline ning sel aastal olen parem või teenin sel aastal rohkem raha, muudan oma töö- või pereelu, mul on rohkem vaba aega või mis iganes see eesmärk ka on, need on head mõtted aga need pole eesmärkide keelde kodeeritud või nad pole eesmärkide keeles kirja pandud. Puudub spetsiifilisus. Puudub muutuse ühik palju ma siis olen rõõmsam või palju ma rohkem naeran. Ja puudub ka reaalne lõpptähtaeg, mis hetkel ma seda mõõtma hakkan. Ehk puudub selline eesmärkide keelde pandud kirjalik eesmärk ning jäävad sellised suured ideed ja mõtted, mis võivad ka muutuda, sest kui ajad ei ole kirjas, siis nad võivad ka muutuda.

Kaks viimast põhjust on seotud meil hirmudega. Miks ma nendest hirmudest üldse räägin? Kui ma pigem vaatan elule pigem positiivse poole pealt – mida saaks muuta või mida saaks paremaks teha, et olukorrast õppida. Mõnikord on hea teada ka hirme. Kui Sa oskad öelda, mis Sind tagasi hoiab või mis Sind takistab, siis Sa oskad mõelda, mida annaks teha, et hirmust mööda minna ning hirmu vähendada.

Esimene hirm, miks inimesed ei sea endale eesmärke on see, et neil on kartus läbikukkumise ees. Nad arvavad, et nad ei saa selle eesmärgiga hakkama. Nad pööravad poole tee pealt koju tagasi ning nad ei tee seda, mida nad on soovinud teha. Ja see hirm on väga suur ning see hoiab meid paigal.

Aga mida selle hirmuga teha? Kindlasti üks väga võimas töövahend on see, et eesmärk tuleb teha väikesteks, saavutatavateks juppideks, tükkideks ja need väiksed tükid peavad olema suure eesmärgi suunas joondatud. See on see, et Sa hakkama sellega, millega Sa reaalselt hakkama saad ning Sul pole mõtet võtta midagi ebarealistlikku ning üritada seda siis väga lühikese ajaperioodi sisse mahutada.

Teine teema, mida Sa saad selle hirmu maandamiseks teha on see, et Sa peaksid leida endale eeskujusid, kes on sarnase eesmärgi juba saavutanud. Kes on raamatu kirjutanud või maratoni läbinud või ülikooli kuhugi sisse saanud või teinud tööalaselt mingeid muutusi. Neid inimesi on, Sa peab lihtsalt silmad lahti tegema, võib-olla oma sõprusringis korra küsima ning saad väga häid mõtteid kellega võiks rääkida või kelle blogi võiks lugeda või kelle videot võiks vaadata, raamatut lugeda. Ehk Sa peaksid tegema ennast nende inimeste sarnasemaks. Sa peaksid jälgima, mida nad teevad ja mõtlema, mida Sina ise saaksid teha.

Kuidas Sa saaksid seda hirmu vähendada või hirmust üle olla, et sellele teele asuda? Hirmudega on see, et ma kutsun Sind tegelikult koos selle hirmuga elama, sest suure tõenäosusega ei saa Sa ühtegi eesmärki ellu viia, kui Sa oled hirmu viinud täitsa nulli. Alati on mingi osa hirmust Sinu enda tegemistes. Alati Sa teed midagi uut moodi ja Sa ei tea, kas see töötab või mitte. Sa katsetad. Katsetamine ongi selle asja juures see kõige olulisem, sest Sa õpid igast olukorrast. Õpid mitteõnnestunud teguviisist. Sa saad sealt innustust tegutseda teistmoodi.

Neljas ja viimane põhjus, miks inimesed eesmärke ei sea, on kartus tõrjutuse või eemalejäämise ees või kellegi halba kommentaari. Või kuidagi negatiivset tagasisidet sellele. Kui Sa mõtledki selle, et hakkad eesmärkide suunas liikuma ning Sa varem käisid sõpradega õlut joomas või kohvikus, siis need sõbrad endiselt võib-olla käivad seal aga Sina tegeled millegi muuga. Võib-olla tõesti võivad inimesed õlleklaasi taga Sinust rääkida halvasti või kirjutada mõne halvustava Facebook’i kommentaari. See on väga loogiline. Sa oled oma viie parima sõbra summa ning kui Sa tahad muutuda, Sa pead vaatama, kas sõbrad toetavad Sind ning viivad Sind edasi. Kui nad seda ei tee, pead endale leidma tegelikult uued sõbrad. Sa peaksid leidma inimesed, kes Sinuga on ühes paadis. Kes Sind toetavad ja aitavad. See on põhjus, miks paljud kasutavadki abistavaid meeskondi seal taga – treenereid, coach’e, arengutreenereid. See on see, et need inimesed toetavad Sind sellel teekonnal astumisel.

Sellest postitusest on olemas ka video. Huvi korral vajuta linki: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/406080943117678/.

Suur tänu Sulle!

Aga, et seda hirmu võimalikult väikseks teha, ongi peamine põhjus, miks eesmärke jagatakse juppideks. Näiteks, kui Sul on soov kirjutada raamat ja Sa oled asunud selles suunas tegutsema. Mõelnud seda, milline see raamat võiks olla ning jõudnud oma mõtetes sinna, et see võiks olla selline tavalise paksusega raamat – umbes 300 leheküljeline. See number 300 võib olla selline, et Sa mõtled, et siin on ikka palju tööd, et see kokku kirjutada. Jah tõsi, see ongi hullult tööd ning nõuab panustamist. Aga kui Sa mõtleksid, et Sa kirjutad iga päev 10 lehekülge ja niimoodi 30 päeva teeksid seda jutti, siis see raamat valmiks Sul juba kuu ajaga. Number 10 on oluliselt väiksem. Oluliselt realistlikum. Oluliselt saavutatavam, kui 300. See on see põhjus, miks suurt eesmärki tehakse igapäevasteks väiksemateks tegevussammudeks või juppideks, mis on realistlikumad ja lihtsamini kättesaadavamad.

Mõtle küsimusele: „Kuidas süüa elevanti?“

Vastuse sellele ongi, et elevanti tuleb süüa tükkide kaupa. Korraga elevant suhu ei mahu aga Sa pead lõikama nii väiksed tükid, mis Sulle suhu mahuvad ning Sa saad seda süüa. Täpselt sama loogika on ka eesmärkide saavutamisel. See tükk ei oleks liiga suur, et Sa sellega hakkama ei saaks, vaid Sa teeksid oma tükid nii suured, et hakkamasaamise moment seal juures oleks.

Teine mõte, miks eesmärke tuleks jagada väiksemateks tükkideks on see, et tekiksid eduelamused. See oleks rõõm sellest, et Sa astud sellel teel. Et Sa tunneksid, et see tee on õige ning Sa tajuksid, et eesmärgi saavutamine ei ole enam kaugel. Eduelamuse tekitamine on ju tegelikult Su eneseusu tõstmise teema. Kogu sellel teel me soovime, et eneseusk tõuseks või õigemini eneseusk säiliks. Et Sa tunneks, et Sa liigud ning teed õiget asja. Eneseusu tõstmisel on tegelikult veel ju väga palju muid mõtteid ja taktikaid, kuidas seda teha.

Jagada võiks siin seda, et me elame maailmas, kus keegi kindlasti on teinud midagi sellist, mida Sina soovid just nüüd teha. Kui see on raamatu kirjutamine, siis keegi kindlasti on kirjutanud ju ka varem ühe raamatu. Raamatukogud ja raamatupoed on ju raamatuid täis ning igale autoritel mingi raamat oli ju esimene. Sa võib ju alati võtta selle inimese, kes sarnase eesmärgi on saavutanud ning helistada või kirjutada talle ning küsida, kuidas ta seda tegi. Kuidas tema hoidis oma emotsioone ja entusiasmi üleval eesmärgi saavutamisel? Sa võid ka mõelda, millised olid need tegevused, mida tema tegi ning mida Sina saad enda tegevustesse üle võtta. Mida Sina saad kopeerida? Kuidas Sina saad seda edu kopeerida, mida tema on kasutanud?

Sa võid mõelda ka niipidi, et Sa peaksid tegema ennast selles vallas tugevaks. Näiteks, kui see on taas raamatu kirjutamine, siis Sa võid minna näiteks raamatukokku ning võtta eneseabi õpiku või nõuanderaamatu, kus räägitakse sellest, kuidas oma esimest raamatut kirjutada. Sa võid lugeda blogisid. Sa võid lugeda erinevaid artikleid. Sa võid vaadata videoid. Informatsiooni maailmas on palju, kuidas selles vallas ennast tugevaks teha ning see on ka kindlasti see, mis Sinu eneseusku tõstab. Kõik see on ainult sellepärast, et sellel teel suure tõenäosusega kohtad Sa ka takistusi. Et Sa oleksid nendeks takistusteks valmis ja Sa oskaksid nendest takistustest üle hüpata või kõrvale põigata. Või Sul oleks taktika nende takistustega tegelemiseks.

Sellest loost on ka video. Kui Sa soovid seda vaadata, siis palun, vajuta alljärgevale lingile: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/403687793356993/

Suur tänu Sulle!

Siis saab jaanuar mööda ja suurem osa nendest uutest tulijatest on kuskile kadunud. Põhjused on tõenäoliselt väga erinevad, kuid nad on kuskile läinud ja nii tulevad need vanad tegijad sinna trenni tagasi. Tõsi, seal on ka paar üksikut uut inimest, kes seal jätkavad, aga millegipärast suur osa inimestest annab alla. Ei lähe eesmärgiga lõpuni. Ma nüüd väga loodan, et selle video vaatamise järgselt, on Sul mõtteid ja taktikaid, mida Sina saaksid teha, et Sa läheksid lõpuni välja. Et Sina oleksid see, kes saavutab oma eesmärgid.

Ma jagan Sinuga kuut mõtet, mida Sa võiksid taas katsetada ja proovida ning teen seda kõik seepärast, et Sind inspireerida ja Sind kaasata ning Sind eesmärgistamise maailma rohkem sisse tõmmata.

1. Pane eesmärgid kirja. Ma olen sellest mitmel korral rääkinud ning hüppan sellest mõttest siin juba sujuvalt ka üle.
2. Jaga oma eesmärke tugiisikuga või lausa tugiisikute grupiga. Leia need inimese, kellel on sarnased väärtused või soov Sind toetada või kes tegelevad sarnase teemaga. Kes aitavad Sind, kui Sa kuskile kinni jääd. Kes aitavad Sinuga koos mõelda, et mida Sina saaksid teha, et edasi minna. Teisisõnu väldi neid inimesi, kes ütlevad: „Hull eesmärk. Ära seda küll ette võta! Ära sellega midagi tee, see on selline paha lugu.“ Ürita neid vältida, sest ainult Sina saad otsustada, kas see eesmärk on „hull“ ja ei vääri tegemist või eesmärk on „hull“ ja just väärib tegemist. See on ju Sinu enda otsustamise koht. Ürita kaasata enda eesmägi poole liikumisel rohkem neid inimesi, kes Sind toetavad. Tugiisikud võivad olla pere ringist või töölt keegi või sõber või coach ehk edutreener ehk need inimesed, kes usuvad Sinusse ja annavad Sulle entusiasmi ja kes on Sinuga ühes ja samas paadis.
3. Vasta iga eesmärgi juures küsimusele „miks?“. Miks Sa selle eesmärgi täitumist soovid? Mis muutub Sinu elus? Miks Sa tahad selle eesmärgi ette võtta? Näiteks, kui Sul on eesmärk kirjutada sel aastal oma elu esimene raamat, siis see „miks?“ võib olla, et Sa oled juba lapsest saati tundnud huvi raamatute vastu. Sulle meeldis lugeda. Sulle meeldis erinevaid seoseid luua. Sa oled kooli ajal olnud hea kirjutaja. Sulle meeldib väga kirjutada. Sa tahad seda omaenda väljamõeldud lugu maailma ja inimestega jagada. Võib-olla see, et Sa tahad olla kuulsam, kui Sa oled praegu. Neid „mikse“ võib ühe eesmärgi taga olla väga palju. Ja iseenesest see on ka hea, kui neid on, sest mida rohkem Sa seda lahti mõtled ja mida rohkem Sa ise endale põhjuseid leiad, seda julgem ja kindlam on Sul selle eesmärgi vastu minna. Ja seda suurema tõenäosusega Sa reaalselt selle asja ka ära teed.
   1. Need „miksid“ võiksid jälle muidugi kirja panna, mitte ainult enda peas mõelda. Kirja panna kasvõi sellepärast, et oleks Sul endal selgust, Sa teaksid mis asjad need täpselt on. Ja kui Sa neid „mikse“ paberile või arvutisse kirjutad, Sa saad neid muuta ja täpsemaks teha, veel-veel timmida ning paremaks muuta.
   2. Teise mõttena, miks neid „mikse“ on hea kirjutada, on kindlus, et kui Sul satuvad olema sellised sombused päevad, kus päikest ei ole juba nädalate kaupa, Sa saad selle paberi ette võtta ja vaadata, mida Sa sinna kirja panid. Sellest endale sisemist motivatsiooni leida.
4. Pane eesmärgid nähtavale kohale. Sa ei pea just oma maja eesmärkidega kõik täis kleepima või korterit või oma töökohta. Aga Sa võiksid panna need eesmärgid kohtadesse, kus Sa tead, et need on või kuhu Sa satud. Näiteks, töölaua juures mõni eesmärk. Või külmutuskapil oma klambriga eesmärk. Või vannitoas eesmärgid. Või kuskil kodus kabinetis seina peal, et Sa reaalselt ikka jõuaksid sinna ning saaksid endale meelde tuletada. Üldjuhul on meie mure see, et me kipume asju unustama. Kui need asjad ei ole meie silme ees kogu aeg, siis need kipuvad kuskile kaduma.
   1. Räägitakse ka seda, et on kaks väga head aega alateadvusele info edastamiseks – aeg, kus me hakkame magama jääma ning aeg, kus me just hakkame üles tõusma. Võib-olla üks väärt mõte Sulle, et Sa võiksid panna eesmärgid kuskile voodi juurde, et Sa näeksid neid viimasena õhtul või hommikul kohe kui üles tõused ja lambi põlema paned, saad oma eesmärke lugeda. Et see eesmärgistamise maailm, kindlus ja see teadmine oleks kogu aeg Sinuga.
   2. Ja samuti mõte, et Sa võid või võiksid eesmärke endale igale poole kaasa võtta. Räägin Sulle siin ühe loo Ameerika kümnevõistlejate olümpiakoondisest. Neil oli treeningkogunemine ning tuldi treeningrühma ette ning küsiti, kelle on eesmärgid palun käega märku anda? Loomulikult tõusis käte meri, sest spordis on ju eesmärkide seadmine nii tavaline. Siis uuriti seda, kellel on eesmärgid kirja pandud. Loomulikult, kõik käed tõusid. Kõik olid energiat täis, et nad on ka eesmärgid ilusti kirja saanud. Siis küsiti kolmas küsimus, et kellel on kirja pandud eesmärk praegu endaga kaasas? Ja tõusis ainult üks käsi. See oli Dan O’Brien ehk mees, kes võitis Atlanta olümpiamängudel 1996 kümnevõistluses kuldmedali. Mõtle ka Sina, kuidas Sa saaksid eesmärke kaasa kanda. Kaasas kandmine on oluline kasvõi seetõttu, et kui Sul tekibki mingi hetk, kus Sa ootad kedagi või Sa oled järjekorras või Sa pead aega pärjaks tegema või sobitama, Sa saad alati võtta ja lugeda. Väga levinud on, et eesmärgid kirjutatakse sellistele väikestele visiitkaardi suurustele paberitele aga on ka variant see, et Sa kirjutad eesmärgi oma nutitelefoni või laed üles mõnda keskkonda ning saad selle ette võtta, kui sobilik hetk tekib. Ma ise kasutan eesmärkide kaasas kandmiseks Evernote’i, kus on oma lehed oluliste teemade jaoks. Ma saan igal hetkel selle ette võtta ja iseendale meelde tuletada.
5. Ole valmis maksma eesmärgi saavutamise eest oma hinda. Mõtlen selle all seda, et eesmärgid ei täitu iseenesest. Sa pead tegema tööd. Sa pead olema valmis ka millegist loobuma. Näiteks, kui Sul on plaanis trenni teha ning Sind kutsuvad sõbrad või sõbrannad külla või kuskile kohvikusse, siis sa võid sõpru kurvastada, et Sa ei liitu nendega. Sa ütled neile, et Sa lähed trenni. Või kui Sul on plaan raamatut kirjutada, siis Sa ei saa olla samal ajal kinos või teatris olla. Sa pead millegist väga lahedast ja mõnusast loobuma selle nimel, et oma eesmärgi suunas liikuda. Mõnikord võib see olla raske aga kui Sa mõtled lõpptulemusele ja kõigele sellele, miks Sa seda ikkagi teed, siis Sa saad kindlust, et Sa ei lähe sõpradega kinno või teatrisse või kellegile külla, vaid Sa tegeled enda eesmärkidega. Ole valmis maksma hinda eesmärkide saavutamise eest.
6. Eesmärgid tuleb osadeks jagada, mida Sa suurepäraselt tead. Aga see osadeks jagamine pole oluline mitte ainult seepärast, et süüa elevanti, vaid ka seetõttu, et Sul tekiks väikeseid eduelamusi. Et Sa saaksid ühest väikesest etapist edasi ja Sa tunneksid rõõmu, et Sa saavutad midagi. Et Sa tunneksid rõõmu, et oled õigel teel. Ja, et YES!, see on see, mida ma tahan. Eesmärkide kohta on öeldud, et eskalaator eesmärkideni jõudmiseks on alati rikkis, kuid trepiastmed on avatud. Kui Sa liigud samm-sammu kaupa, siis Sa jõuad sinna ja saavutad selle, mida Sina oled soovinud ja lootnud.

Ma loodan, et Sa said siit taas innustust ja uusi ideid, mida enda peal katsetada. Mõtted töötavad ainult siis, kui Sa nad töösse võtad. Ma väga loodan, et Sa tegeled eesmärgistamisega ning Sul on väga selged plaanid, kuhu Sa tahad jõuda ning Sul on reaalsed sammud, mida Sa proovid, et eesmärk tuleks.

Kui Sa soovid antud mõtet vaadata videona, siis kliki siia: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/399036110488828/.

Suured tänud Sulle juba ette!

Eesmärkide kirjapanek on nagu GPS süsteem. Kui Sa hakkad sõitma kohta, kus Sa varem pole käinud ja sisestad aadressi, siis GPS süsteem teeb ju endast kõik, et Sa sinna jõuaksid. Ta annab Sulle juhiseid, kunas paremale pöörata või millal vasakule või kuidas mõnest suurest ummikust mööda saada. Või kui Sa samas pöörad teelt kõrvale, siis ta tegelikult juhatab ju Sind ikka lõpuks sinna kohale. Ta annab endast kõik, et Sa kenasti kohale jõuaksid. Täpselt samasugune lugu on ka eesmärkide ja alateadvusega. Alateadvus on see, mis Sind eesmärgi poole nagu tõmbab. Ja juhendmaterjali Sulle annab.

Aga räägime ka nüüd, kuidas ikkagi neid eesmärke kirja panna. Kõigepealt, Sa saad eesmärke kirja panna ikkagi ainult iseendale. Sa saad lähtuda omaenda soovidest ja omaenda vajadustest. Omaenda mõtetest. Ehk teisisõnu Sa ei saa eesmärke kirja panna ei oma naisele, mehele, elukaaslasele, töökaaslasele, lahedale kolleegile või mõnele sõbrale või kellele iganes. Sa saad lähtuda ikkagi vaid enda isiklikust soovist.

Teiseks toon välja seda, et eesmärke tuleb võimalikult täpselt kirja panna. Seepärast on eesmärkide sõnastust hea alustada sõnadega „Mina olen“, „Mina teen“, „Mina elan“, „Mina kaalun“, „Mina läbin“ vastukaaluks see, et Sa paned kirja „Ma proovin saavutada“ või „Ma kavatsen ette võtta“ või „Ma usun, et ma teen midagi“. Mida detailsemalt ja mida selgemalt Sa eesmärgi kirja saad, seda parem on lõpptulemus. Seda täpsem on suund alateadvusele ja seda rohkem on selle eesmärgi kirjapanemisest reaalselt kasu.

Kolmandaks, eesmärke tuleks kirja panna alati positiivses võtmes. Näiteks, Sa ei pane kirja „Ma ei ole haige“ vaid paned kirja „Ma olen terve.“

Neljandaks, eesmärgi kirjapanemisel peaks olema sees vastus kahele küsimusele. Kõigepealt „Kui palju?“ ehk mingisugune muutus, kas kilogrammides või ajas. Ja teine küsimus „Mis ajaks?“. Mõlemad küsimused on väga olulised, et Sa saad kokkulepitud ajahetkel vaadata, kas soovitud eesmärk on täitunud. Näiteks, kui Sa panid omale eesmärgiks, et Sa soovid kaalust alla võtta või Sa soovid kaaluda mingi konkreetse numbri mingiks teatud ajaks, saad Sa alati astuda kaalule ja võrrelda, kas number, mis Sul eesmärgi paberi peal oli on ka kaalu peal. Ja teise poole pealt see, et mida täpsemalt Sa annad suuniseid oma alateadvusele, seda parem on see lõpptulemus ja seda kindlam on see, et Sa selle eesmärgi ka reaalselt saavutad.

Aga milline siis ikkagi on üks hea eesmärgi kirjeldus ja milline on lihtsalt üks lahe mõte?

Üritan siin piiri tõmmata erinevate näidetega. Väga paljud inimesed on endale seadnud eesmärgi seoses kehakaaluga, üldjuhul, et kehakaal võiks olla väiksem, kui ta oli eelmine kuu või aasta või mis iganes päev ajaloost. Ja nii nad panevadki kirja, et „Ma soovin kaalu langetada“. Aga oluliselt väekam ja ägedam eesmärgi sõnastus on see, kui Sa paned kirja „Mina kaalun 31.12.2017 65 kg.“ „Mina kaalun“ väga konkreetne ja selge algus, väga konkreetne juhis ja suund alateadvusele. Mis kuupäevaks? Ning kui palju?

Või mitmed inimesed soovivad hakata aktiivsemalt elama. Hakata rohkem sporti tegema, liigutama, trennis käima. Väga hea mõte, kuid mitte kõige parem eesmärgi kirjeldus. Eesmärgi kirjeldusse annan Sulle sellise mõtte, et Sa võiks siduda selle mõne üritusega. Näiteks nii „Mina jooksen Eesti Ööjooksul, mis on 12.08.2017 Rakveres 10 km distantsi alla ühe tunni“.

Või palju inimesed soovivad kolida eramajast teise eramajja või korterist eramajja või kuidagi oma elujärgse parandada. Eesmärgi sõnastusse saabki siis kirja üldjuhul, et „Ma soovin elada majas“ või „Ma soovin hakata majas elama“ või „Ma kavatsen hakata majas elama“. Ei ole taas kõige selgem ja parem sõnastus. Kirja võiksid Sa panna väga konkreetselt ja väga spetsiifiliselt, näiteks midagi  sellist, „Mina elan 31.12.2017 200 m² kivikonstruktsiooniga nullenergia hoones, mis asub metsa ääres, bussipeatuse lähedal. Mereni on 500 meetrit. Kus on vaikus ja rahu … jne.“ Ehk mida detailsemalt, mida eesmärgi spetsiifilisemalt Sa asju kirja saad, seda parem on signaal Sinule endale. Ja seda paremini saad Sa seda hiljem vaadata ja kontrollida, kas see oli see, mida Sina just reaalset tahtsid.

Juhul, kui Sa soovid seda teksti videot vaadata, palun kliki alljärgnevale lingile: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/395854950806944/.

Suured tänud Sulle juba ette!

Põnev on selle juures see, et kui me hüppame korra ettevõtte maailmast eraisiku maailma, siis neid inimesi, kes endale ise eesmärke seavad, neid inimesi on ääretult vähe. Arvatakse, et neid inimesi on 3%. Üldjuhul viidatakse selle 3% loo juures Yale uuringule, mis tehti 1953. Uuringu sisu oli lühidalt see, et paluti üliõpilastel märku anda, kellel on eesmärgid ning kes on eesmärgid ka kirja pannud. Auditooriumist tõusid loomulikult üksikud arad väiksed käed. Pandi need nimed kirja ning leiti, et käsi tõstsid 3% nendest üliõpilastest, kes auditooriumis olid. Läks 20 aastat mööda, võeti uuesti nendel õpilastel nööbist kinni ja vaadati, kuhu nad jõudnud on. Leiti seda, et need, kellel olid eesmärgid ja nad olid eesmärgid kirja pannud, oli läinud oluliselt paremini – need üliõpilased teenisid 10 korda rohkem, kui need, kellel eesmärgid puudusid.

Yale uuring on üks uuring, mida on väga palju kasutatud erinevatel koolitustel ja seminaridel. Millest on raamatutes ohtralt viiteid, samuti võid Sa leiad internetist tuhandeid linke ja viiteid. Huvitav selle uuringuga on see, et ei olegi täpselt teada, kas see uuring on kunagi üldse toimunud, sest puuduvad algdokumendid. Puudub dokumentatsioon selle kohta, kuidas see uuring ikkagi reaalselt tehti. Ja nii on arvatud, et see on väljamõeldis. Fiktsioon. Kellegi soovunelm.

Väga sarnase uuringu viis läbi Virgia Tech’ist emeriitprofessor David Kohl ning avalikustas selle 2012. Ta uuris ameeriklasi ja jõudis järeldusele, et 80%-il ameeriklastest puuduvad üldse eesmärgid ehk nad ei ole eesmärgistamise peale kunagi mõelnud. 16% oli neid, kellel olid eesmärgid aga need eesmärgid olid kirja panemata. Nad olid peas, nad lihtsalt ootasid seda õiget hetk. Ainult 4% vastanutest olid need, kellel olid eesmärgid ja kes olid need ka kirja pannud. Siis võttis ta vaatluse alla, kui palju oli see 4%-i eluaja jooksul raha teeninud ning jõudis sinna, et erinevus nende vahel, kes panid eesmärke kirja ja kes seda ei teinud, oli 9 korda. Need inimese, kes panid oma eesmärgid kirja teenisid 9 korda enam võrreldes nendega, kellel jäid eesmärgid kirja panemata. Väga sarnased suurusjärgud Yale uuringule.

Ma usun, et see võibki niiviisi olla, reaalselt neid inimesi, kellel on eesmärgid, neid ongi väga vähe. Ma usun ka seda, et kui Sul on eesmärgid ja Sa väga soovid nende eesmärkide täitumist, siis Sa saavutadki selle, mille nimel Sa töötad ja mida Sa tegelikult väärt oled.

Jagan ka kolmandat uuringut. Kolmas uuring on tehtud psühholoogia professor dr. Gail Matthew poolt, kes töötas Dominikaani Ülikoolis Californias. Dr. Gail Matthew oli mees, kes koondas üle maailma erinevaid inimesi erinevatelt eluvaldkondadelt ja jagas nad viide gruppi. Nendel kõigil oli eesmärk mõelda, mida nad nelja nädala jooksul soovivad saavutada.

1. Esimene grupp oli need, kellel oli eesmärk aga, kes vaid mõtlesid nelja nädala jooksul sellele eesmärgile, kuid seda kirja ei pannud.
2. Teise grupi kuulusid need, kellel oli eesmärk ja kes panid eesmärgid kirja.
3. Kolmanda grupi moodustasid need, kellel olid eesmärgid, eesmärk oli ilusti kenasti kirja pandud ning nad mõtlesid ka vahe-eesmärkidele või teele, kuidas nad selle suure eesmärgi suunas liiguvad.
4. Neljas grupp oli need, kellel olid eesmärgid ja eesmärkide vaheetapid kirjas ning kellel oli tugiisik – inimene, kas pereringist, töölt, sõpradest keegi või coach, kellega koos töötati. Sellele tugiisikule anti teada, et eesmärkidest ehk nad tegid avaliku deklaratsiooni.
5. Ja viimane viies grupp oli need, kes tegid kõike seda eeltoodut aga andsid ka tugiisikule kord nädalas teada, kuidas eesmärkide suunas on läinud.

Nüüd Sa võid endalt küsida, kes nendest gruppidest oli kõige edukam? Kus kõige rohkem eesmärke täideti või eesmärgid ära tehti? Ma usun, et Sa tead vastust. Vastus on ju viimane viies grupp. See grupp, kes pani eesmärgid kirja, kes mõtles vahe-eesmärkidele, kes tegi avaliku teavituse ehk informeeris sõpra või coach’i või perekonnaliiget ja kes andis sellele isikule teada, kuidas tal eesmärkide suunal liikumine on arenenud.

Kui numbritest rääkida, siis esimese grupi eesmärkide saavutamise protsent oli 43%. Teisel ja kolmandal 56%. Neljandal grupil 64% ning viimasel, viiendal grupil, 76%. Esimese ja viienda grupi vahe 43% vs. 76% on 33%, mis on väga suur ja oluline erinevus.

Ma usun, et siin on nüüd mõtlemise koht Sinule endalegi. Mida Sina saaksid teha, et eesmärkide saavutamine oleks oluliselt kindlam? Mida Sina saaksid teha, et see jõud eesmärkide poole liikumisel oleks veelgi suurem ja kaasahaaravam?

Kui Sa soovid vaadata videot selle mõttekäigu kohta, siis palun külasta: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/391601274565645/

Või mõtle, et Sul on lennuk. Sul on maailma moodsaim lennuk. Aga Sa ei ütle oma pilootidele, kuhu kohta Sa soovid lennata. Mis võiks olla see lennujaam, mida Sa soovid külastada ja nii ootab see lennuk ka lihtsalt õhkutõusmist Sinu kodulennuväljal. Vaatab seal aastaaegade vaheldust ja natuke nukker on seda pilti kõike vaadata, sest ei laev ega lennuk pole loodud seal koha peal olemiseks, seal sadamas või lennuväljal. Nad on loodud ikka selleks, et kuskile sõita või kuhugi jõuda. Nad on loodud teel olemiseks.

Ja väga sarnane olukord võib tekkida ka siis, kui Sul pole eesmärki või Sa ei ole mõelnud oma eesmärkide peale. Mida Sa elus soovid saada? Või kuhu Sa ise sooviksid lennata või sõita? Mida Sa sooviksid ise korda saata?

Eesmärgid annavad selgust. Eesmärgid annavad Sulle endale kindlust. Eesmärgid on ka kui väga hea töövahend Sinu igapäevaste tegemiste kaardistamisel. Kui Sa tead, mida Sa soovid. Kui Sa tead, mida Sa tahad, saad Sa alati vaadata, kas need tegevused, mida Sina praegu teed, on need, mis viivad Sind kohale ehk eesmärgi suunas? Või viivad Sind kuskile mujale. Sa iseenesest võiksid ju võtta oma eelmise nädala kalendri praegu ette või isegi kuu või kaks tagasi ja vaadata ja mõelda, kas need tegevused, mis seal kalendris on. Need koosolekud ja ühised lõunad ja muud tähtsad asjad on need, mis on seotud Sinu eesmärkidega. On need, mis viivad Sind eesmärgi suunas või on tegevused, mis viivad väga erinevates suundades või hoopis teisele poole. Vaadates kalendrit on väga selge aru saada, mis on Su fookuses. Kui Sa hoiad fookust eesmärkidel, siis Sa saavutad oluliselt rohkem.

Lisaks eesmärkide peale mõtlemisele, tuleb tegelikult ka eesmärgid kirja panna. Ei ole mõtet mõelda, et eesmärgid on mul kogu aeg siin kogu aeg meeles ja kui ma nende peale igal hommikul ja õhtul mõtlen, siis asjad täituvad. Oluliselt lihtsam on see mõtte energia vabastada tegelikult selle eesmärkide suunas liikumisele. Võtta see paber ja panna eesmärgid kirja. Sa selle kirjutamise protsessi käigus Sa muutud tegelikult oluliselt selgemaks, oluliselt kindlamaks. Ja pluss see, et Sa tead, et Sul on eesmärgid olemas. Sul on nad kirja pandud aga Sa ei pea neid siin peas sobrama või otsima, et kuhu kohta nad mul täpselt jäid? Sa saad alati võtta paberi ja Sa saad alati vaadata ja mõelda, et ohoo, see oli see, mida ma tahan teha ja selle ma teen ära. Samuti saad Sa selle paberi endale seina peale kleepida või arvutisse panna ekraanile ning kogu aeg eesmärke niimoodi meelde tuletada. See on ka väga võimas moodus, kuidas alateadvus tööle panna nende eesmärkide suunas liikumisele.

Lisaks mõtlemisele ja kirja panemisele, on väga oluline veel tegelikult ka kolmas asi – see on, et Sa asud reaalselt eesmärkide suunas tegutsema. Et Sa hakkad midagi tegema. Sa hakkad mõtlema, mida võiksin teha, et ma reaalselt saaksin teha, et ma sinna eesmärkide juurde jõuaksin. Ei ole mõtet unistada sellest, et keegi justkui tuleb ja koputab Sulle ühel päikeselisel päeval uksele ja annab Sulle suure kasti, mille sees on kõik Sinu soovitud eesmärgid. Ei ole mõtet, sest nii juhtub küll aga nii juhtub vaid filmis. Päris elus tuleb eesmärkide nimel tööd teha. Töö on tegelikult see sild, mis viib Sind sellest kohast, kus Sa täna oled, sinna kuhu Sa sooviksid minna. Ja mida suurem on see eesmärk, mida suurem on see saavutus, mida Sa soovid teha, seda suurem on ka see töö.

Need olid kolm mõtet, mis olid seotud eesmärkidega:

1. Kõigepealt, et eesmärgistamine ise on ääretult oluline
2. Teiseks – eesmärgid tuleb kindlasti kirja panna ja
3. Kolmandaks – eesmärkide suunas tuleb asuda tegutsema.

Sellest loost on ka video. Kui Sa soovid seda vaadata, siis palun, vajuta alljärgevale lingile: https://www.facebook.com/priit.lifecoach.ee/videos/385267891865650/